Larko peegel

Tartu kaitseks

Posted on: 23 08 2008

Ristiisa pub

BC on Tartu peale pahane. Ei tea kas seda tuleb mõista kui Tallinna patrioodi nõrdimust või on Tartus mõni konkreetne omadus, mis korda ei lähe. Sissekandest jääb mulje nagu oleks asi linna suuruses: mitte ei ole Morna taoline väikelinn aga samas ka suurlinn mitte. Poleks nagu siga ega kägu.

Oleneb muidugi millise mätta otsast vaadata. Kui nüüd jättä kõrvale, et päris suurlinnu pole siin kandis ühtegi peale Piiteri, võiks nentida, et Tartu on Lõuna-Eesti keskus, täpselt nii nagu on Tallinn Põhja-Eesti keskus. Seepeale on Tallinn kui pealinn muidugi samas terve Eesti keskus. Niisiis ei saa Tartut mastaabi suhtes Tallinnaga ühele joonele panna, ent regionaalse tähtsusega linn on ta igatahes.

BC kurvastab, et Tartusse pääseb kiirelt ainult surmamaanteed mööda, kuid toob samas ise ajapingest vaba sõitja jaoks alternatiiviks Piibe maantee. Ise katsun ma võimalust mõõda mõlemat vältida ja Tallinna Tartu vahet rahuldava kiirusega rõõbastel sõita. Sõidugraafik võiks veidi tihedam olla, ent üldiselt olen raudteeühendusega rahul ja oleksin nõus pileti eest mõõdukalt rohkemgi tasuma.

BC osutab Tartu liikluskorralduse puudujääkidele. Eks see asi ongi igas Mornat suuremas linnas igaveseks vaidluste objektiks, kusjuures sageli tehakse kompromisse, millega mitte keegi rahule ei jää. Tartus on kunagi isegi trammid [lisatud: peaaegu et] käinud, kuid nende taastamiseks trammiliinide rajamiseks on linn vist paratamatult liiga väikne et ära tasuks.

Vaatamata oma 100.000 ringis elanikule, on Tartu pind seda võrd väikne, et minu arust pole sõiduauto kasutamine linnaliikluses kellegi jaoks vältimatu. Seega võiks kesklinnale autoga juurdepääsu praegusest oluliselt piirata. See eeldaks muidugi korrallikku panustust ühistranspordile ja teha tuleks asi terviklahendusena, mitte kvartaleid ühe kaupa autodelt sulgedes. Rattateevõrgustikku annaks veel tublisti parandada.

Tarkust toitva Tartumaa võtab BC kokku Pirogovist algava ja Zavoodis lõpeva mõnusa õhtuga. Miks ka mitte pole seegi üks Tartu võludest, kuid sugugi mitte ainus. Mul on veel näiteks pool Tartu muuseumitest külastamata. Vanemuine pakub regulaarselt põhjust Tartus käia, samuti on filme vaadata sootuks mõnusam Tartu pisikinodes kui Tallinnas karastusjoogi nimelises kinokolossis. Universumist siinkohal ei räägigi, see väärib omaette heietust.

Tartus ei tule mind keegi pintsakukäisest rebima et mulle võltskelle või madusalva sokutada. Pätte ja vargaid on Tartuski, kuid kaugelt mitte sama palju kui Tallinnas. Tartus saab igal pool riigikeeles hakkama, Tallinnas veel mitte, kuigi asi on viimase 10-15 aasta jooksul kõvasti paremaks läinud.

Mulle meeldib eriliselt Tartu juures sealne stressi- ja pingevaba õhkkond. Erinevalt Tallinnast ei tunneta ma seal vajadust pidevalt kiirustada nagu oleks tuli takus. Tallinnas viibin ma võimalust mööda lühikese aja korraga: toimetan oma asjad ära ja suundun seejärel kohe kuskile mujale. Tartus niimoodi ei saa, vähemalt paar päeva linnaõhku nuusutada mõjub vaimsele tervisele hästi.

Sellegi poolest on Tartu paratamatult liiga väike et ma seal pidevalt elada tahaksin. Puudub suurlinnale omane anonüümsus. Ühest küljest on muidugi armas, et mind mitmel pool ära tuntakse, kuid see jätab samas hingamisruumi vähem kui täitsa incognito olekus reisimine. Mõni kord aastas Tartus käia toob igatahes mulle elukvaliteeti juurde.

Edit: WR määratleb ka suurlinna, oma nurga alt. 🙂

Advertisements

44 kommentaari to "Tartu kaitseks"

muig, ja kes käseb sul TLN-s kiirustada?

5+ kaitsekõne :), eriti õige on see stressi ja pingevaba õhkkonna koht.

Ega Tallinnas kiirustamine käsu peale ei käi. Nakab see õhkkond külge. Lisaks suureneb aeglaselt käies võimalus eelpool nimetatud varaste või kellakaupmeestega kokku põrgata.

Tartus siiski pole kunagi tramme olnud. Neid on siia küll tahetud teha, aastal 1899 nt, aga ürituse eestvedaja suri liiga vara ära.

hea kokkuvõte. mis puudutab kergliiklust, siis asi areneb. kui mõni aasta tagasi oli selles linnas umbes 5 jalgratturit, siis täna võib kohata neid lausa parvedena (rääkimata sellest, et paljudesse kohtadesse jõuab ka ca 15 min jalutades). ühistransport on muidugi lootusetu juhtum, aga see on rohkem Eesti ja eestlaste probleem kui Tartu omapära.

tramm… mmm… selle kohta on raske midagi kindlat öelda. kirvereegel on, et tramm muutub tasuvaks alates 150 tuh elanikust. samas kehtib see kesk-euroopa rikaste väikelinnade kohta, meil eeldab ehk veel suuremat kasutajaskonda. teisipidi võttes on linnas juba täna liine, mis kindlasti tasuksid ennast ära. Annelinn – Kesklinn näiteks. tulevikus ka Kesklinn – Maarjamõisa (TÜ uus kampus). loomulikult peaks olema lahendatud ühistranspordi senised probleemid: ebaturvaline, aeglane, ülerahvastatud.

Tänan täpsustamast, Lassie. Vein tekstisse vastava paranduse sisse.

Marek, ühistranspordi uuendamiseks oleks ehk võimalik ELdu fondidest raha saada, mis aga eeldaks kindlasti väga konkreetse projekti olemasolu. Annelinna-Kesklinna trammi jaoks võiks toetust ehk eraldigi saada, kuid seegi oleks kõige kasulikum terviklahenduse osana.

Nagu asjatundjad ütlevad: Vanemuine minetas oma kultuurilise väärtuse pärast seda, kui Ird lahkus. ja võin ausalt öelda, et viimane kord kui ma seal käisin (ei mäletagi enam mida täpselt vaatamas) – oli see minu kviimase viie (võimalik, et ka enama) aasta kõige raisatum õhtu.

PS. Tallinna patrioot ma ei ole, aga ega Eestis ühtegi teist kohta pole ka kus saaks samal ajal mõnusalt nii tööd teha kui elu elada. ja seda kõike ilma kiirustamata või siis just kiirustades, jalutades või autoga või ühistransaga või rattaga sõites.. täpselt nii nagu vaja. ühesõnaga valikuvabadus..

No kindlasti on igal teatril nii õnnestumisi kui ka möödalaskmisi. Viimati kui ma Draamateatris käisin, läksin poole pealt ära, kuid ei kiirusta seepärast Draamateatrit mõtetuks asutuseks kuulutama. Järgmine kord ehk veab paremini.

Ma sugugi ei tahtnud Tallinna patrioodiga Sinu kohta halvustavalt öelda. Vastupidi, see on igatipidi tore, et inimesed oma kodulinna au sees hoiavad. Valikuvabadus seisnebki just selles, et igaüks saab endale elamise ja olemise meelepärases kohas korraldada.

See, et Tartu kesklinnast autoliiklus välja läheks, on ka minu helesinine unistus. Praegu vaatan, kuidas autod ummikutes venivad ja mõtlen, et kas neile tõesti MEELDIB see.

Ma arvan, et need, kes peavad Tartut mõttetuks linnaks, pole vaevunud või osanud selle linna pealispinna alla kiigata ning mingil põhjusel lihtsalt ei adu selle pinna aluseid oovusi, mis teebki Tartust Tartu.
Tartu ei ole kaugeltki vaid Pirogov ja Zavood, kuigi pole midagi mõnusamat, kui ilusa ilmaga Pirogovi murule külili visata ja lihtsalt ead äraolemist nautida.
Tartu on koht, mis soodustab iseenda ja teiste mõtete ära kuulamist. linn, kus inimestel on iseenda ja teiste jaoks aega ning kus kiirustatakse aeglaselt. Tartu-vastased naeravad mu tavaliselt üleolevalt välja, kui üritan neile rääkida, et Tartus mõeldakse teistmoodi.
Too bad – mõistmata tartlaste mõttemaailma polegi võimalik selle linna võlust aru saada.

Tartu on äärmiselt jalutatav linn. Erinevalt Tallinnast võid sa kesklinnas elades astuda majast välja ja akata suvalises suunas lonkima – kõik on chill ja nauditav vastupidiselt Tallinnale, kus sa satud kohe keset trammide kolinat, ummikuid, lämmatavaid eitgaase ja tigedate nägudega ja/või kramplikult kiirustavaid anonüümseid raffamasse.
Ja ühistransport… Tartus pole vahemaid olemas. Kui just kuskile tõesti äärelinna minema ei pea.

Lähed Tartus raekojaplatsi – suvel tähendab see tervet rida mõnusaid välipuhhveteid, kus võivad ennast mõnusalt tunda kõik, mitte ainult pakus rahakotiga turistid nagu Tallinna raekojaplatsis. Tartu raekoja palts podiseb niimoodi mõnusalt ja laisalt, Tallinna oma ja ka kogu vanalinna täidavad käratsevad turistide ja briti poissmeeste ordid, mis paneb mind sügavalt järele mõtlema, kas ma ikka ikka vanalinnast nädalavahe õhtul läbi minema või saab kuidagi teisiti ka. Rääkimata sellest, et ma mõnes neist kohtadest maha istuda võiksin.

Piisab paarist päevast Tartus ja akud on tükiks ajaks laetud, ing laulab ning mõtted selged.
Muidugi jääb iga kord selline magus-valus lahkumise kripeldus inge…

Just nii. Jääb rohkem aega ise enese ja teiste mõteid kuulata ja neid teistega vahetada.

Olen nõus, et Tartus hädapärast jalaga igale poole jõuab. Ma pole näiteks sageli taksoga sõitnud kui viimasest bussist või marsast maha jäänud. Samas on ühistransporti vaja nendele, kes igapäevselt tööl käivad. Sügistormi või talvekülma käes niisama äärelinnast kesklinna ei jaluta.

sellised mõtted tahtsid veel teema jätkuks kirja panemist:
http://urbaanika.blogspot.com/2008/08/tallinn-depressiivne-vikelinn.html

ühistranspordist veel – jah, seda on muidugi vaja, samas meelitab Tartu mind kui vähegi võimalik, jala käima. Kui Tallinnas vaja kuskile kaugemale minna, toimub see üsna tihti nii, et pigistad silmad kinni ja soovid, et keegi oleks leiutanud telepordi.
mõni aeg tagasi lugesin irmuvärinatega endise kaitseministri ja praegu Tartu abilinnapea sonimist Tartu trammi teemadel. ma loodan väga, et Tartu sellest õudusest puutumata jääb! õnneks on selle teostamine Tartu tänavaid arvestades põmst võimatu.
oopis rohkem meeldis mulle 1. aprilli Tartu Postimehe uudisnupp, mis rääkis sellest, et Aleksandri tänavalt kaovad autod ;P –
http://tartu.postimees.ee/020408/tartu_postimees/uudised/320912.php

Aleksandri tänava loos on kõigest üks tõsine puudus: avaldamise kuupäev! 🙂

Ma lugesin ka teisi kommentaare siin ja tuleb taas tõdeda vana tarkust – Tartu on linn, mida selle elanikud väga hindavad ja armastavad. Ja nagu näha, siis mitte ainult selle elanikud, vaid ka paljud külalised. See on juba väärtus iseenesest. Mis aga puutub “sonimisse” ehk ühistranspordi teemasse, et pole siin takistuseks mitte Tartu tänavad või EL-du poolse toetuse nappus, vaid esimese asjana ühistarnspordi madal renomee kodanike hulgas. Ehk siis – inimesed eelistavad omada ja kasutada isikliku autot. Autod, eriti suured ja kallid autod on vaesele eestlasele prestiiži küsimus, staatuse näitaja. On olemas selline ütlemine nagu “vett ei joo ja jala ei käi” ja see laieneb ka ühistranspordile. Täna puudub valijate laiapinnaline surve poliitikutele säästva transpordi arendamiseks ja kahjuks jääb see nii tõenäoliselt veel aastateks. Kui siia lisada veel olemasoleva ühistranspordi ebaturvalisuse ja teenuse kõikuva kvaliteedi, siis saame koosluse, mille puhul tõesti igasugune visioon paremast tulevikust tundub “sonimisena”.

Minu jaoks on eeskujulik näide ühistranspordi arendamisest Helsinki linn. Ruumiplaneerijate ja transpordispetsialistide pikaajalise töö tulemusena on seal juba täna statistiliselt vähem autosid (inimese kohta) kui Tartus ja oluliselt vähem kui mujal Soomes ja EL-dus. Aga muidugi on raske neid kahte linna omavahel võrrelda.

Njah, Helsingis ei tunne ma kahjuks suurt vajadust kesklinna väga sageli külastada, sest see on pärast kontoriaega üsna surnud piirkond. Metrooliiklus peatub õhtuti pea pärast kella ühtteist. Päevasel ajal saan küll üsna ruttu kesklinna metrooga põrutada et seal oma asju ajada.

Säästva transpordi, sealhulgas ühistranspordi, prestiiz eeldatavalt kasvab seoses nafta kallinemise ja varude vähenemisega. Mis ongi selle asja postiviivseks küljeks.

Shalaya, miks tramm õudus on? Üks ilus tramm, mis käiks näiteks piki Emajõe äärt Annelinnast kesklinna, oleks iga kell parem kui praegus samal trajektooril venivad autolohed. Ma käiks sellega lõbu pärast sõitmas.

“Ehk siis – inimesed eelistavad omada ja kasutada isikliku autot. Autod, eriti suured ja kallid autod on vaesele eestlasele prestiiži küsimus, staatuse näitaja.”

mugiseb vastu. kui linnast, nimetame neid siis linnadeks, välja lähed, siis algab hajaasustus. seal on suht ökonoomen liigelda autoga. seega, pigem hädavajalik. ja isegi suht mõistlik ja ratsionaalne on omada autot,.

ning TLN on mõnus väikelinn kui autoga sõita, kõik kohad 10 min kaugusel. kui just ummik ei ole.

Tartu on jah, teistmoodi, jah, eriti just liikluskorraldus paneb muigama. Aga igal linnal ongi oma nägu. Et ka mina ei tahaks Tartus elada, ei tähenda, et Tartu tore linn ei oleks.

Üks asi, mis mulle Tartus eriti meeldib, on sealsed kohvikud!

Tallinnas on ka mõned head kohvikud alles, kuigi ma kunagi ei anna seda linnaviletsusele andeks, et Võiroos Kaarli puiesteelt minema saadeti. Tartus on tõesti enamus parimatest veel elus ja terved.

vaata Notsu, kui sa astud koduuksest välja ja esimene eli, mis sind igal kenal omikul, mis võiks olla veel kenama päeva alguseks, esimesena asjana tervitab mööda sõitev rämedalt kolisev ja kriiksuv tramm, siis kujuneb välja teatavat sorti ägedakujuline allergia.
lisaks naudivad trammiteega ühel tänaval elavad kodanikud konstantselt Tallinna Trolli- ja Trammipargi poolt pakutavat tasuta vibratsioonipaketti. et lisada sellel naudingule ka audio-effekt, võib näiteks kaks klaasi või pudelit riiulil üksteisega vahetusse kontakti asetada ning trammi möödumisel on tulemuseks eli, mida nimetataks klirinaks.
minu kujutlusvõime keeldub seda võigast pilti Tartu mosaiiki sobitamast ;P

Võin seda oma kogemuse alusel kinnitada, et trammi häälitsemisega ära harjub, kuni sinnamani välja, et kui kuskile ära kolid, kus tramme ei ole, läheb tükk aega enne kui pihta saad, mis seal nii kummaline on kui trammihäält enam pole. Ehk siis neid hääli paned alles siis tähele kui neid ei ole.

elan trammitee ääres kolmandat aastat ja arjumise märke pole märgata ;P
küll aga panen väga teravalt ja rahuloluga tähele trammielide puudumist teistes Eesti linnades.

Kolm aastat! Sa oled alles algaja. 😛

Noh, minu ettekujutuse trammitrajektooril väga palju maju väga lähedal ei oleks. Tartus ei ulatu asustus üldiselt jõeni. Näiteks kui tramm sõidaks Kalda tee või Turu tänava jõepoolses servas, ei oleks ta just külgepidi vastu elumaju. ja kesklinnas on kärarikas niigi, ma arvan, et kui sealsed asukad kõikvõimalikud vabaõhuüritused välja kannatavad, siis ühe trammikese ammugi.

Minu teada uued trammid ei kolise ega logise. Kui ka trammiteed on uued, siis vast ei ole mingit lärmiprobleemi. Ntx Itaalias sõidavad trammid lausa hirmutavalt vaikselt. Ootasin trammi seljaga trammi tuleku poole ja kujutage ette: märkasin teda alles siis, kui ta juba peatusest väljudes minust mööda sõitis! Ja olla ka õnnetusi juhtunud, et inimesed ei kuule trammi tulekut ja astuvad talle teele ette.

Vastab tõele, et uued trammid on vaiksemad kui ka rõõpad on uued. Tartu puhul oleksid muidugi ka rõõpad uued, Tallinnas oleks uute trammide lärm küll praegustest väiksem kuid ilma rõõbaste välja vahetamist oleks mõju väiksem.

Viini vanad ja uued trammid.

Solarise trollid Tšehhis

Helsingi tänavatel käivad ka mitme põlvkonna trammid (kõige vanemad on muidugi ainult muuseumis) ja rusikareegliks on see, et mida uuem seda vaiksem. Trolle kahjuks enam ammu ei ole. Neid ma mäletan kui erakordselt mõnusaid ja vaikseid sõidukeid. Olid nad Tallinna praegustest valgusaastaid ees, kuigi olid nendest vanemad.

[…] Et ma eile Tartu kaitseks sõna võtsin, ei tähenda sugugi seda, et Tallinn mulle mõttetu pommiauguga võrduks. Eks igal […]

[…] nii arvab Shalaya – just nii, et kellele ei meeldi Tartu, pole sellest linnast aru saanud, kellele ei meeldi Tallinn, on aga ainuõigel teel, sest Tallinn on niivõrd pask linn, et vähegi […]

vaata Notsu, kui sa astud koduuksest välja ja esimene eli, mis sind igal kenal omikul, mis võiks olla veel kenama päeva alguseks, esimesena asjana tervitab mööda sõitev rämedalt kolisev ja kriiksuv tramm, siis kujuneb välja teatavat sorti ägedakujuline allergia.

Pole hullu inimene harjub kõigega.
Kui mul ei õnnestu enne kella 1 öösel magama jääda, siis ma kindlasti kuulen enne magamajäämist mõne mööduva nafta või kivisöerongi heli, mis sarnaneb paremal juhul kogu maja läbiva raputusega, halvemal juhul aga on tunne, et nüüdsama on lennuk siiasamasse alla kukkunud.
Ja harjub ära ka selle müra ja vibratsiooniga.

Ime siis harjuda trammiga, mis minu teada öösel peale 1-2 oma käigud lõpetab.

Raudteelähedane Ramloff

Kogu see teema on haige aju haige sünnitis. Samamoodi võib öelda, et need, kellele Tallinn ei meeldi, ei ole vaevunud pealispinna alla vaatama ja siplevad nõmedate väikekodanlike eelarvamuste küüsis ja pasundavad rumalaid käibetõdesid.

Tartul on omi vigu, mõned neist on päris suured, samamoodi on siin ka võrratult palju häid asju, aga ma ei saa kunagi aru inimestest, kes Tartu üleskiitmiseks hakkavad mingit teist linna maha tegema ja mõnitama. See on labane, matslik ja kasimata käitumine. Kui sulle Tallinn ei meeldi, siis kirjutagi nii – mulle ei meeldi Tallinn neil ja neil põhjustel ja arukamad ja ajudega inimesed aktsepteerivad neid põhjuseid. Mitte ära serveeri asja nii, et kes üksnes sõna “Tartu” kuulmisest orgasmi ei saa, need on vaimsed hälvikud ja pole võtnud vaevaks Tartut tundma õppida, aga Tallinna pime ja sõge vahkvihkamine on igati normaalne ja tervitatav asi. Justkui Tallinn ei vajaks pealispinnast sügavamale vaatamist ja mõistmist.

Ma pidasin selle blogi kirjutajat siiani väga heade mõtetega inimeseks, praegu olen pettunud.

Nirti, Sinu kirjeldusest ma kahjuks ennast ära ei tunne. Kindlasti ei võta omaks seda, et mulle Tallinn ei meeldiks, ammugi mitte selle vihkamist. Kindlasti pole ma ka kedagi “vaimseks hälvikuks” väitnud.

Äkki võtaksid vaevaks ka mu Tallinna kaitseks sissekande läbi vaadata?

Viimane lause ajab mind sedasi hämmingusse, et tuvastan seal arvamuse ja isiku ühendamist. Minu arust on kaks eri asja, mida kellegi isiku kohta arvan ja see kas ma ühes või teises küsimuses tema arvamusi jagan või olen hoopis eriarvamusel.

Kurat, see kommentaar oli mõeldud Shalayale hoopis, lugesin siin mitut blogi segamini ja lõpuks jooksiski mõte lühisesse, ma arvasin, et ma kirjutasin selle kommentaari hoopis Shalaya blogisse, mitte siia. Sa võid seda kommenteerida ja kirjutada ette “Shalayale”

(See on see, kui Arni üliemotsionaalseid karjeid lugeda ja mitu linki korraga lahti teha, irw)

Vabandan traumade eest!

Seda kommentaari muuta, tähendab.

Traumasid mulle ei tekinud ja hämmingust päästsid mu vähemalt isiklikul tasemel oma seletusega välja. Ega ma kommentaari ka modereerima ei hakka, sest kontekst selgub jadast vahetult pärast. 🙂

Mulle meenuks nagu möödunud sajandil kuuldud palametsa raadiosaatest, et kunagi taheti tartus valida ühistranspordi puhul autobussi ja trolli vahel. See viimane tehti ka veoauto põhjal valmis kuid linnasakstele ei meeldinud see sarviline elukas ja nii valiti autobussid.
Minu jaoks pole Tartu küll linn, kus võiks olla tore elada, kuid ma ei lähe seda sealsete inimestele nina alla hõõruma ja vigu ette lugema. Samamoodi nagu ma ei lähe alampalga eest töötavaid inimesi parastama, et neile rohkem palka ei maksta (selliseid peaks olema ca 25 % tööl käivatest).

[…] ega räägi. Kõigil tuleb aga kohe eluvaim sisse, kui keegi juhtub tegema juttu Tallinnast või Tartust. Siis on kohe vaidlus lahti ja vaat, et veri väljas. […]

Mulle väga meeldis see Virgo “vaesus-pole-patt” kommentaar. See avab korraga kaks teemat, mis on Tartu vers Tallinn vaidluse puhul kõige olulisemad: esiteks tõusiklikkus ja teiseks “teise linna” (second city) kontseptsioon.

Kunagi, kui blogija Schluss veel kirjutas, siis oli tal lugu takuste pükstega noormehest, kes saabub bussiga Tartust pealinna ja kõike imeks paneb. Sest enamik neid, kes Tallinna kaitseks sõna võtavad, on sinna sisse rännanud. Nii nagu põlised Tallinnlased vaatavad vastikusega seda, mida rahavõim teeb nende linnaruumiga, nii taandavad nad ennast ka sellistest vaidlustest. Tallinnat, nii nagu nemad seda tundsid ja mäletasid, ei ole enam. Selle asemel on hunnik klaasist kolemaju ja tänavat mööda sibavad mobiiltelefonisse röökivad sehkendajad ja tõusikud.

Mis toob meid “teise linna” teooria juurde, mille järgi on täiesti loomulik see, mis on juhtunud Tallinnaga ehk siis riigi esimese linnaga. Üleilmastumise mõju, kaubanduse ja tööstuse koondumine, immigratsioon, elukvaliteedi langus, vanade tranditsioonide ja ajaloolise linnaruumi kadumine, võimumonopoli koondumine jne on esimese linna paratamatu saatus. Teisel linnal, ehk antud juhul Tartul, aga neid “eeliseid” pole – nii muutub see opositsiooni, liberalismi, eesliinikultuuri, kunsti ja teaduse keskuseks, vastandades ennast automaatselt võimukale ja rahakale esimesele linnale. See pinge on paratamatu ja sellest ka vaidlused, milles iga aastakese või paar linnas elanud suvaline kontingent võtab uljalt sõna ühe või teise koha “olemuse”, “vaimu” või “mõtte” pihta.

Seetõttu on eriti tervitatav, et aegajalt astub ligi keegi väljaspoolt ja räägib asjadest nii nagu tema seda näeb.

Üleilmastumise mõju, kaubanduse ja tööstuse koondumine, immigratsioon … vanade tranditsioonide ja ajaloolise linnaruumi kadumine – see jada nagu eeldaks, et kõik tajuvad neid millegi halvana … aga kui mõnele inimesele just need omadused meeldivadki?

Jah, olgu muuga kuidas on, aga immigratsiooni tajun ma igal juhul positiivsena. Kaubanduse ja tööstuse koondumise suhtes olen neutraalne. Ajaloolise linnaruumi kadumisest on muidugi kahju.

[…] Mu nädalavahetuse sissekanded Tartu ja Tallinna kaitseks tekitasid väga põnevat ja mitmekülgset arutelu. Sealjuures kõlasid ka […]

Nii Tartus kui Tallinnas on mõnusaid lahedaid kohti ja lahedaid inimesi. Kuid paraku mõlemate kesklinnas võib kohata libainimesi, kelledele võlusõnaks miljon. Ja just sellised ja nende elutegevuse jäägid rikuvadki kõik muud kohad ära.

See ongi vist libahundi kaasaegne urbaanversioon. Viimati tuvastasin ühe isendi Viru tänava lilleputkade juures. Tahtis miljon roosi osta.

Räägi kaasa

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Tööalased teenused

RSS Mu värskeimad postitused

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

Rubriigid

Arhiiv

RSS Eestikeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Soome blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Ingliskeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Saksakeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Skandinaavia blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.
%d bloggers like this: