Larko peegel

Kordaläinud olümpiamängud

Posted on: 18 08 2008

Nagu juba enne olümpiamängude avamist kirjutasin, ei jälgi ma peaaegu et üldse olümpiasündmusi sportlikust küljest. Eks Beijingist juba niigi uudiseid laekub, mis pole spordiga seotud ja mis kahjuks head uudised ei ole. Paratamatult aga jõuavad minuni uudispealkirjade läbi teated mõnede üksikute sporditulemustegi kohta.

Sellest tulenevalt julgen sõna võtta teemal, mis täna Kukuraadios Vox populi kuulajaküsimusena kõlas: Kas nüüd võib olümpiamängud Eesti jaoks kordaläinuks lugeda? Ikka võib!

Iga sportlane lähtub olümpiamängude ettevalmistustes sellest, et suudaks just olümpiaareenil ennast parima välja pigistada. Milline koht sellele järgneb, on omaette küsimus. Ega kõigilt medalit ei oodatagi. Olümpiakoondises turiste ei ole nagu on Mart Siimann öelnud.

Kui siis sportlane suudab olümpiamängudel enda jaoks hea tulemuse püstitada, on mängud tema jaoks edukalt läbitud, ükskõik kas ta medali või 30. kohaga koju naaseb. Kõigil mõistagi see korda ei lähe, 100 %iga õnnestumisi oodata pole reaalne. Laias laastus aga on Eesti sportlased seni just nendele asetatatud reaalsed ootused suurepäraselt täitanud.

Eesti suurusega riigi jaoks on suveolümpiamängudel 1-2 medalikohta täitsa hea tulemus. Tänu Jüri Jaansonile ja Tõnu Endreksonile on see ootus juba täidetud. Ise ootasin nendelt finaalini jõudmist, hõbemedaliga kaksik juba mu ootusi ületas.

Mis puudutab kettakolmikut, oli statistiliselt ootusepärane, et kaks kolmest 12 parima hulka mahuvad. Märt Iisrael pidi see kolmas olema, kes finaalist eemale jääb, ent hommikuse kvalifikatsioonivõistluse jaoks täiesti normaalse tulemuse püstitas temagi. 14. koht maailma parimate kohtumisel on täiesti auväärne.

Kui nüüd Aleksander Tammert noorem suudab ennast kaheksa parima sekka sokutada, on ka tema minu silmis ootuseid ületanud. Isegi kui ta kohtadele 9-12 jääma peaks, peab temaga rahul olema  eeldates, et ta endale jõukohase tulemusega finaalist väljub. Iga üheksandast parem koht oleks juba suureks boonuseks.

Gerd Kanteri puhul oleks muidugi medalikohast ilma jäämine kerge pettumus. Tema võimete piires on isegi kullale pretendeerida kuid ka hõbe või pronksi puhul poleks põhjust kurta. Kui aga peaks Kanter medalist ilma jääma, kurdaks vaid sel juhul kui tulemus väga kesiseks jääb. 68-meetrise või parema viske puhul on võistlus temagi jaoks korda läinud. Kui selline tulemus medalit ei too, tuleb nentida, et teistel paremini läks. Selline sport juba ongi.

Laias laastus tippspordis kaotajaid ei ole. Muidugi peab keegi teistest parem olema, sest kõik võita ei saa. Päriselt aga kaotavad vaid need, kes võistlusele üldse ei lähe.

Advertisements

Räägi kaasa

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Tööalased teenused

RSS Mu värskeimad postitused

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

Rubriigid

Arhiiv

RSS Eestikeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Soome blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Ingliskeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Saksakeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Skandinaavia blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.
%d bloggers like this: