Larko peegel

Saamide inimõigustest Soomes

Posted on: 17 07 2008

Ekspress kirjutab, et Venemaa tegi veebruarikuul ÜRO inimõiguste nõukogus Soomele etteheiteid muuhulgas venelaste ja saamide väärkohtlemises. Venelastest parem ei räägiks, sest nendel pole siin häda midagi. Seda kinnitavad ka kõik siinsed venelased, keda ma tunnen.

Saamide suhtes aga on kriitika mingil määral põhjendatud, kuigi ma siiralt imestan, et sellele just Venemaa oma põlis- ja vähemusrahvaste kohtlemise juures tähelepanu juhib. Saamidel on siin probleeme, ehkki need on sootuks teisel tasemel kui hantide, maride, udmurtide ja kas või nende samade saamide probleemid Venemaal. Võiks isegi öelda, et need on Venemaa vähemusrahvaste ahistamise kõrval lausa luksusprobleemid.

Ei ole nõnda, et saami Soomes keele või rahvuse tõttu ahistataks – risti vastupidi. Saamidel on emakeelne alg-, põhi- ja keskharidus kuni sinnamani välja, et saami õpilased teevad emakeele riigieksami saami keeles. Saamidel on parlamentaarne esinduskogu, mis valitakse otsevalimistel. Saamikogu volitused on küll nigelad kuid võimud neid ikka kuulavad ja vahepeal ka saamikogu otsuseid arvestavad.

Paar aastat tagasi oli mul võimalus nendel teemadel vestelda pikalt saamikogu toonase esimehe Pekka Aikioga. Kirjutasin sellest ka siin blogis. Kahjuks ei tööta enam blogisissekandes olevad lingid Rohelise Värava lugudele. Paistab, et need on seoses ümberehitustega Väravast ära koristatud.

Tookord viibis saami laste ja nende vanemate delegatsioon Helsingis kaks päeva. Nad korraldasid väikse rongkäigu ja piketeerisid parlamendimaja ees. Nad käisid ka maja sees vestlemas parlamendifraktsioonide esindajatega. Lisaks võtis neid vastu rahvusringhäälingu YLE peadirektor ja Soome lastevolinik. Mureks oli neil saamikeelsete lastesaadete puudumine telekas.

Täpselt samal päeval valmis Rootsis seaduse eelnõu, millega taheti lisada Rootsi saamikogu volitusi oluliselt. Kuna Pekka Aikio kuulis sellest alles minu käest, sugenes meil huvitav jutuajamine saamide kui põlisrahva staatusest ja sellega seonduvatest probleemidest. Sain tükk maad targemaks ja sestap ma midagi saamide inimõigustest teangi, võib-olla erinevalt Venemaa esindajast ÜRO inimõiguste nõukogus.

Saamide seisukohast on nõnda, et nad ennemuistselt elasid vaba rahvana omal maal oma põliste kommete ja tavade järgi. Paraku tulid kõigepealt Rootsi ja Venemaa ning hiljem Soome ja Norra nende elule vahele segama. Nad tõmbasid Saamimaale riigipiirid ja kehtestasid oma võimu koos seaduste ja värkidega. Sammhaaval suruti saamide igimuistne eluviis maha ja nende maadel hakas toimuma majandustegevus, mis põlise saami eluga mitte kuidagi kokku ei käi.

Maaomand ja maa haldamine ongi kõige olulisem küsimus, milles saamid ja Soome (nagu ka Rootsi ja Norra, rääkimatagi Venemaast) pole üksmeelele jõudnud. Eraomand oli saamide põlises eluviisis tundmatu. Peamiseks majandustegevuseks oli põhjapõdrakasvatus, millega seonduvad küsimused – maaküsimused kaasa arvatud – lahendati ühiselt.

Saamide põlismaadel on praeguseks suures osas eraomanikud, ent suur osa maavarast on ka riigiomand. Saamid tahaksid eelkõige riigimaade kasutamises kaasa rääkimise õiguse saada, ikka selleks et seal ei toimuks majandustegevust, mis põhjapõdrakasvatamist segab. Eelkõige peetakse siinkohal silmas väga tõhusat metsa majandamist aga ka mingil määral ekstreemsemat laadi turismi.

Just maaküsimuse tõttu ei ole Soome riik huvitatud saami rahvast üldse põlisrahvaks tunnistama. Riik peab neid rahvusvähemuseks, kelle vastu ollakse nõus heldelt vastu tulema (haridus ja kultuuri toetamine). Ainult et riigimaast hoidku saamid oma käpad eemal.

Seetõttu pole Soome ka ühinenud põlisrahvaid puudutavatele rahvusvahelistele konventsioonidele. Riigi arvates pole selleks vajadust, kuna pole põlisrahvastki, on ainult rahvusvähemus. Umbes nagu soomerootslased, kes ongi rootsikeelsed soomlased. Saamid aga tahavad, et neid tunnistataks just nimelt põlisrahvaks.

Selles nüüd seisnebki see saamide “ahistamine”, millele Venemaa nii sõbralikult tähelepanu juhtis. Olgu siinkohal rõhutatud, et põhjapõdrakasvatuse tingimused pole nüüd ka täitsa viletsad. Ikka saab, aga võib-olla mitte sellises mahus kui saamid ise tahaksid.

Olgu samuti rõhutatud, et kaasaegsete mugavustega majades elamine arktistes tingimustes pole ka kuigi keskkonnasõbralik. Praegustes tingimustes on põhjapõdrakasvatus üsna energiamahukas tegevus. Mootorikelgud pole ka kõige keskkonnasäästlikumad sõidukid.

Sellegi poolest on tervitatav, et suur ja võimas Venemaa Soome saamidele appi tõttab. Annaks issand, et Venemaa enese põlisrahvaste käekäiku sama energiliselt parandama asutaks!

Advertisements
Sildid:

1 Response to "Saamide inimõigustest Soomes"

[…] käsiteltiin YK:n ihmisoikeuksien neuvostossa helmikuussa, niin Venäjän edustaja teki huomautuksia venäläisten ja saamelaisten sortamisesta […]

Räägi kaasa

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

Tööalased teenused

RSS Mu värskeimad postitused

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

Rubriigid

Arhiiv

RSS Eestikeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Soome blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Ingliskeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Saksakeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Skandinaavia blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.
%d bloggers like this: