Larko peegel

Tere hommikust, Hansapank!

Posted on: 21 02 2008

Pean tunnistama, et olen seni Hansapanga teenustega igatipidi rahul. Kõik on töötanud eemärgipäraselt ja teenindus on enamasti olnud viisakas ja asjalik. Ega praegugi panka vahetama ei tõtta, kuid nüüd juhtus meie vahel esimene tõsine arusaamatus. Mis siis, et ise selle algselt oma hooletusega põhjustasin, panga paindlikkus olukorra lahendamise juures jätab veidikese soovida.

Et jõuda sinna kust ma õieti oleksin pidanud alustama, juhtus asi reede õhtul pärast pangakontorite sulgemist. Mul oli nii umbes poolteist tundi enne laeva väljumist Helsingisse. Selleks et mõningaid sisseoste sadama RIMIs teha, püüdsin oma arvelt sularaha välja võtta. Mu lohakkus seisnes selles, et keerasin oma PIN-koodi meeles sassi, ehkki just tol hetkel olin veendunud, et see õige oli. Järelikult sisestasin valekoodi kolm korda, misjärel automaat mu kaardi alla neelas.

Et pangakontorid juba suletud olid, sõitsin järelikult sedavõrd väiksema külakostiga koju. Olles koju jõudnud logisin oma kasutajatunnustega Hansapanga veebisaidile sisse ja palusin alla neelatud kaardi mulle postiga kodusele aadressile saata. Kaardiga saan ju teadupärast Helsigiski oma sisseoste kinni maksta.

Ei kujutanud ettegi, et see võiks pangale suureks probleemiks kujuneda, kuna oma teates edastasin sama aadressi, mis mu kliendiandmetes kirjas. Samuti peaks pangatunnustega sisse logimine juriidiliselt allkirja eest seisma. Vähemalt kiidetakse seda kui mu allkirja sel juhul heaks, et tunnuseid kasutades oma kontolt raha kusagile üle kannan.

Sedavõrd suuremaks üllatuseks oli mulle alljärgnev vastus:

Oleme Teie deebetkaardi sulgenud. Uue kaardi vormistamise tasu on 30 krooni.Soovi korral on meil võimalik saata Teile uus kaart välismaale kullerpostiga – DHL-iga, mille teenustasu (umbes 700 EEK) arvestatakse maha Teie kontolt. Kui Te soovite saada kaarti posti teel välismaale, palume Teil esitada pangale vabas vormis avalduse kas posti (Klienditugi, Liivalaia 8, 15040 Tallinn), faksi (+372 613 1694) teel või pangateatena. Avalduses palume kindlasti ära märkida Teie postiaadress, kuhu kaart tuleb saata ning telefoni number. Postitame Teile deebetkaardi ning lepingu, mille palume allkirjastada. Seejärel palume Teil allkirjastatud leping notariaalselt kinnitada ning apostillida.Apostill on dokumendi ehtsuse kinnitus, mis viitab dokumendi väljaandja pädevusele ja kompetentsile ning dokumendil olevate allkirjade ja pitsatite ehtsusele. Apostilli väljastab vastava riigi/piirkonna valitsemisorgan (näiteks kuberner, osariigi kantselei, välisministeerium).Peale dokumentide kinnitamist palume need saata pangale tagasi. Kaardi postiga saatmise ajaks see blokeeritakse, lepingu originaali panka jõudes muudame kaardi oleku toimivaks ning Teil on võimalik kaarti kasutada.Teise võimalusena saate vormistada notariaalse volikirja kolmanda isiku nimele, kes vormistab Teile pangakaardi, võtab selle kontorist ja saadab selle Teile sobival viisil välismaale. Ka volikiri peab olema kinnitatud apostilliga. Käeolevas volikirjas palume märkida Teie andmed (nimi, isikukood/sünniaeg, konto number, aadress), volitatud isiku andmed (nimi, isikukood/sünniaeg, aadress) ja toiming, milleks on volikiri välja antud (pangakaardi väljastamine).Lugupidamisega

Esiteks jääb mulle arusaamatuks, mispärast pank arvas heaks mu kehtiva kaardi sulgeda ja uue eest 30 krontsi küsida. Kaart polnud ju mitte kusagile ära kadunud vaid ikka panga enese käes. See on aga pisiraha 700 krooni kõrval, mis kaardi saatmise eest küsitakse, rääkimata lepingu notariaalse kinnitamise ning apostillimise kulutustest.

Ja milleks neid üldse vaja, sest nagu juba eelpool öeldud, kehtib sisselogimine siis mu allkirja eest kui tehinguid teen? Ja kuidas pangale ei tulnud pähegi igasuguse kahtluse juures paluda mul oma ID-kaardiga digitaalne allkiri anda?

Muidugi leidsin ma oma probleemile ise ja ilma Hansapanga abita sootuks paindlikuma lahenduse. Tegin oma Soome arvele euroülekande koos IBANi ja BICi ja kogu nendega kaasneva tsirkusega. See lõbu läks mulle kõigest 30 krooni maksma ja raha laekub paari kolme tööpäeva vältel mu siinsele arvele. Jõuame veel uue kaardi vormistamise eest küsitava täiendava 30 krooni teemal paremal ajal vaidlema.

Nagu juba alguses öeldud, olen antud jama tekimises ise täiesti süüdi. Kes mul käsis valeparooli sisse toksida? Eksimine on siiski inimlik: seda teeme me kõik igal päeval.

Ei näe ühtegi põhjust, miks Hansapank peaks mind pisieksituse pärast nii põhjalikult mõnitama.

9 kommentaari Kellele: "Tere hommikust, Hansapank!"

No mis puutub sellesse, et vana kaarti automaadist välja ei kangutatud ja sulle ei saadetud siis siinkohal tahaksin uurida aga millisesse automaati sa selle jätsid? Kui see automaat kuskil tänaval või poe küljes asus siis sealt tõesti seda kaarti kätte saada ei ole võimalik, kuna neid masinaid ei halda pank vaid hoopis sularahakeskus, kes automaadist leitud kaardid koheselt hävitab. Pank ise haldab neid masinaid, mis on otseselt mõne kontoriga seotud. Kas selle kontori välisseinas või pangasaali eesruumis näiteks. Kaubanduskeskuse kontorite töötajad pääsevad ligi ka nende automaatide sisule, mis keskuse peal laiali.

Miks uus kaart maksis 30.-? No hinnakiri lihtsalt on selline. Poes sa ju ei nõua, et sõin eelmise saia juba ära miks ma nüüd uue eest 6 krooni pean maksma? Ja nagu sa ka mainisid ei jäänud kaart automaati ju panga eksituse tõttu.

Miks selline bürokraatia ja paindumattus uue kaardi saatmiseks? No vaata seda nõuab pangalt juba krediidiasutuse seadus – pole midagi teha, peab täitma kui pank edasi olla tahab :). Siinkohal muidugi nõustun, et võiks olla tõesti võimalus ID-kaardiga anda hanzanetis digiallkirja ka deebetkaardi lepingule või lausa volitada kolmandat isikut saama kätte sinu eest pangakaarti ja turvaelemente.

Huvitav, siinsete pankade juures töötab asi niipidi, et automaadi allaneelatud kaardid toimetatakse pangakontori vahendusel kliendile edasi. Igatahes pole siinkohal uue kaardi eest küsitav 30-kroonine tasu kõige olulisem vaid ikkagi esiteks 700 krooni küsimine kaardi saatmise eest ning teiseks igasugune jutt allkirja notariaalsest kinnitamisest ehk totaalne umbusaldus mu sisselogitud olekus tehtud avalduse vastavusele mu allkirjale või alternatiivselt digitaalsele allkirjale. Mõlemad peaksid seaduslikult allkirjale vastama.

no vot seda notariaalset kinnitust jne jne nõuabki see kurjam seadus. Kaks kõige bürokraatlikumat ja pindakäivamat ja ebapaindlikumat asja pankade töös on “krediidiasutuse seadus” ja “terrorismi rahastamise- ja rahapesutõkestamise seadus” – Öäkkk… aga me ei või pangakaarti lihtsalt posti panna. Ma küll pole kursis notari teenustasudega aga variant oleks tõesti seal kirjutada volitus, et keegi Eesti sinu eest allkirjastab kaardilepingu ja võtab kaardi koos pin-koodiga välja. See kuidas ta kaardi üle mere toimetab on juba teie oma kokkulepe ja riisikol 🙂

Vaata, minu kui kliendi seisukohalt on see üks ta puha, kellele pank on teinud ülesandeks kaardid automaadist ära koristada ja muul viisil automaatide eest hoolitseda, näiteks sinna sularaha paigutada. See, mis automaadi juures toimub, on juriidiliselt minu ja panga vahelise lepingu küsimus, mitte minu ja Sularahakeskuse, näiteks. Mitte ükski seadus ei takista Soomegi pankadel selle eest muretsemast, et konfiskeeritud kaardid usaldusväärsel kombel pangakontorisse ja sealt edasi klientini sattuvad. Seega peaks nagu puutuma vajadus kehtiva kaardilepingu tühistamisele ja uue vormistamisele.

Antud juhul on asi siiski enam teoreetiline, kuna juba olulise osa oma arvel olevast rahast oma Soome kontole üle kandsin. Seega puudub mul hetkel praktiline vajadus pangakaart füüsiliselt kätte saada. Jõuan küll selle küsimusega sobivamal ajal tegeleda.

No samas kui on nõue et kolmanda isiku poolt panga toodud kaart tuleb hävitada. Sularahakeskuse töötaja on ju kolmas isik.

Seda ma küsingi, kust selline nõue pärineb. Ma kaldun arvama, et vaatamata Eesti panganduse hiilgavatele edusammudele viimaste 10-15 aasta jooksul on Soomes siiski pangakaarte veidi kauem kasutatud, samuti on siin kaasaegne pangandus kauem töötanud. Ma ei usu, et Soome seadusandlus ja praktika oleks turvsalisuse seisukohast Eesti omast viletsam, küll aga klienditeeninduse seisukohast tsipa paindlikum.

Sularahakeskuse töötaja lugemine kolmandaks isikuks on imelik: ta ju töötab panga ülesannetes, s.t. et ta täidab panga volitusel panga kohustusi minu kui lepingupartneri vastu. Mul on sellest savi, kes talle palka maksab. Muide, siinne praktika näeb sedagi ette, et näiteks aus leidja, kes kaardi tänavalt leiab, võib selle pangakontorisse tuua ja on oma aususe eest õigustatud minu kui kaardi kaotaja kulul väikse leiutasu saama. Antud juhul aga kaart tänaval ei lamanud vaid oli ikka pangakontori juures asuva automaadi sees ehk juriidiliselt panga käes.

jah meil ka makstakse leiutasu kaardi leidnud inimesel aga seda kahjuks kliendile tagasi anda ei või. Kaardiandmed võivad olla näiteks kopeeritud – need kaardid lähevad hävitamisele. Sularahakeskuse töötajad ei too kaarte panka. Mainid, et pangaautomaat ei asunud tänaval vaid siiski pangakontori küljes – no sealt saaks pangatöötaja tegelikult kardi kätte. Kummaline, et sinu puhul nii ei läinud – kuigi jah postitada seda kaarti Soome poleks saanud. Algpostituses sa ka kirjutasid, et kui helistasid siis öeldi et kaart juba suletud, mis on ka suht veider sest vale PIN-koodi tõttu automaati jäänud kaarte ei suleta nii ruttu. Kui see oleks olnud sularahakeskuse hallatav masin olnud siis peaks kaart olema helistamise hetkel olnud programmiliselt toimiv ja suletama alles sinu kõne peale. Kui see oli kontori juures olev automaat oleks vale PIN-i tõttu konfiskeeritud kaart olema pangatöötaja kiire tegutsemise korral blokeeritud ja asuma kontori seifis. Sinu postitusest loen, et juba suletud. Kindel, et tegu polnud näiteks juba aegunud kaardiga? Kas võis olla tegu hoopis vana kaardiga, mida polnud ammu kasutnud ja mis võis olla kuid tagasi tekkinud juhusliku miinuse tõttu suletud? Kindel et sa ei pannud seda pin-i valesti näiteks kaks korda ja pärast seda kaarti masinasse lihtsalt ei unustanud? Sellisel juhul viskab masin mõne hetke pärast kaardi välja ja kui järgmine automaadi kasutaja selle leiab ja panka teatab siis ka kaart suletakse. Mina sinuga automaadi juures kaasas ei olnud ja seega ei saa väita et vot oli nii…aga sellised on võimalikud variandid, muul juhul on minu mõistus otsas.

Kohe kindlasti see vana kaart ei olnud. Ja konfiskeerimise kohta on mul siin samas automaadist laekunud kviitung, kus kirjas: “PIN-i proovimiste arv täis. Teie kaart on konfiskeeritud”. Isegi pärast sain pihta, millised kaks numbrit oma pealuu sees untsu keerasin. 🙂

Et asi juhtus reedel pärast pangaaja peatumist, poleks vast keegi kontoris saanud enne esmaspäeva hommikut kaardi suhtes midagi ette võttagi. Ma ei helistanud üldse vaid saatsin Hanza.net’i vahendusel pangateate laupäeva hommikul. Millal sellele vastus laekus, ei mäleta ja pole nii oluline et seepärast sisse logiksin vaatamaks järele. Igatahes oli vastuses kirjas, et kaart suletud.

Igatahes on need faktilised asjaolud praegu enam kurioosumid, sest mu akuutne probleem ju mu enese tegutsemisel oma lahenduse leidis. Oleks päris naljakas kui ma 30 krooni pärast Hansapanga kohtusse kaebaksin ehk kindlasti sellest juhtumist üle elame, nii mina kui ka Hansapank. Nagu öeldud, ei kavatse seepärast ka panka vahetada. 😉

Oled sa kunagi mõtelnud, miks näiteks suuremat osa volitusi saab teha ainult notari juures ja ei saa digiallkirjaga? Isegi kui volitatud tehingut saaks digiallkirjaga kinnitada.
St kinnitades enda soovi füüsiliselt kohal olles usaldusväärsele isikule/protseduuridele, kusjuures nii mõnelgi juhul loetakse tekst ette.

Panga jaoks on postiga kaardi kusagile kaugele saatmine tegelikult päris kallis lõbu, lihtsustamata protseduur, hulk erinevaid turvariske. Ning väga kalli kullerteenuse kasutamine tähendab, et kliendil on seda kaarti ka tegelikult vaja. Aga põhiliselt seda, et pank ei taha seda teenust pakkuda. Erisused on alati kallid.

Eesti ja Soome võrdlemine on vast kohatu, muidugi on Soome kliendid Eestist ees. Krediitkaart alles hakkab massidesse jõudma. Elektrooniline pangandus suudab asendada ainult osasi pangakontori funktsioone, mitte teenuseid, mida pank pakub.

30.- kaardivahetustasu on panga poolt muidugi ka sunnivahend, et inimesed käituksid pangakaartidega hoolikamalt. Kuigi arhitektuurilisel meetodil hinnates võib sellest tulla Hansapangale teenustasudena 1,5milj.

Räägi kaasa

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Tööalased teenused

RSS Mu värskeimad postitused

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

Rubriigid

Arhiiv

RSS Eestikeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Soome blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Ingliskeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Saksakeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Skandinaavia blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.
%d bloggers like this: