Mis saab Euroopast?
Posted on: 13 12 2011
Viimastel päevadel on Delfis ilmunud päris palju kirjutisi Euroopa ja Euroliidu teemadel. Täna siis ilmus minu oma: Mida nad tegid meie Euroopale?
Peale akuutse majanduskriisi sukeldan veidi sügavamale. Jutuks tulevad muuhulgas demokraatia defitsiit, võimas eurokraatia, lõimumise mõte ja eesmärgid, suveräänsus, kodanike Euroopa jne. Toon pole just väga optimistlik, ent lootus sureb teadupärast viimasena.
Jõudsin põgusalt ka kommentaare vaadata. Pean tunnistama, et sedapuhku on nendest enamus harukordselt sisukaid. Näiteks sõna “rumal” esineb ainult ühel korral 
Kaugeltki kõikidega ühel meelel ei ole, kuid see on täiesti normaalne. Eks igaüks saab asjadest isemoodi aru ja arvamused on igaühe enda omad. Mis siis veel, et nii keerulises teemas.
4 Vastust to "Mis saab Euroopast?"
15 12 2011 kell 17:01
Päris kõik ühte artikli ei mahu ja nii tulebki ette, et asja ammemdavalt arutada ei saa. Tegelikult ma ei pidanud keskpanga meetmetega üksnes võlakirjade ostmist silmas. Näiteks riigilaenude tagamine oleks lühiajaliseks abiks. USA ja Jaapan kasutavad seda pidevalt. Kui Jaapan oleks selle sama kategooriliselt välistanud kui Saksamaa, ei oleks Fukushima katastroofile reageerimisest tulnud midagi välja.
Praegune kurss käib deflatsiooni suunas ehk majandus taandub, nõudlus väheneb, tööpuudus kasvab, inimesed ja firmad kaotavad oma maksejõudu. Eilses AKs üks Wall Streeti analüütik ütles tabavalt, et see millest praegu justkui kokku lepiti, on kogu aeg kirjades olnud, kuid seda pole ellu viidud. Tegelikult on niinimetatud otsused tühi jutt. Turg ootab, et Euroopa Keskpank reaalselt ja jõuliselt midagi ette võtaks. Alles siis võib turgude usaldus euro vastu taastuda.
15 12 2011 kell 20:37
Siin on üks huvitav artikkel, kui sa juhtumisi veel lugenud pole seda.
http://www.guardian.co.uk/global/2011/nov/24/debt-crisis-germany-1931
15 12 2011 kell 22:33
Aitäh! Väga huvitav paralleel.
See oligi üks asjadest, mida ma ei jõudnud artiklisse mahutada, et Saksamaa vahetustaseme ülejääk ei saa eksisteerida ilma teiste riikide defitsiidita, sealhulgas euroriikide. Kui nüüd Merkel pilli lõhki ajab, läheb meil kõigil sitasti, Saksamaa kaasa arvatud.
15 12 2011 kell 16:35
Artikkel räägib Euroopa lõimumisest. Asi selles, et keegi ei näinud ette, mis sellise rahandussüsteemi jätkusuutlikuks muutmiseks teha tuleb.
Mõned üksikud olid, kuid nende häältele jäid peavoolu meedia ja majanduskommentaatorite kõrvad lukku, need olid “õelad euroskeptikud”.
Kogu praegune jutt ja poliitikute tegevus pole endiselt paradigmas ja kriisi ei lahenda. Võlgu elamine ja üle enda võimete elamine pole tegelikult probleem. Defitsiidi põhises finantssüsteemis saabki ainult võlga kasvatades majandus kasvada. Raha ise on selline võlg. Ükski majandus ei saa üle enda võimete elada, kui on ressursid rikkuse loomiseks kasutamata jätnud (kõrge tööpuudus). EKP võlakirjade ostmine ükskõik kui suures ulatuses lahendab võlakriisi, aga inflatsiooni ei tekita ja kärpimise jätkumisel satub majandus peldikusse ikka. Maksevõimetuks kellegil muutuda ei lasta, kuid lagunemine võib tulla just seetõttu, et 30%ne tööpuudus muutub väljakannatamatuks mõnele liikmesriigile.
, võidujooks põhja.
Asi ei ole patustavates liikmesriikides ja tasakaalutuses. Asi on EMU17s-see ei saa kasvada, kui nad hiinlastega konkureerima ei taha hakata. See oleks uus tase