Sai täna suurema ehk koduses kasutuses oleva arvuti süsteem Ubuntu 11.04 peale uuendatud. Muidu pole seal hullu midagi, kuid töölaud on vanast harjumuspärasest täitsa käkki keeratud. Menüüd pole seal, kus nad on alati olnud ja mitte midagi silm ei leia, mida vaja oleks. Tuleb ühe sõnaga vana igapäevse tööriista kasutamine otsast peale selgeks õppida.

Ei saa ma mitte aru, milleks niisugust muudatust vaja oli. Uustulnukad Ububtu kasutajad vast vahet ei mõista ja nendele on seni tundmata süsteemi peale tulek juba niigi uue omandamise koht. Miks aga peab muutma keskkonda, kus ma juba viis aastat igapäevselt tegutsenud olen ja mida peaaegu suutsin kas või kinnisilmi kasutada?

Kuskilt põgusalt lugesin, et pidi olema võimalik vana töölaua peale jääda, aga uuendamise juures mulle sellist võimalust ei pakutud ja praegu küll ei leia niisugust kohta, kust saaks seaduspärase olukorra taastada.  Mul on kuri kahtlus, et seda ei saagi teha.

Asja ei tee sugugi kergemaks, et koos opsyssi uuendamisega paigutati vaikimisi brauseriks Firefoxi 4.01 versioon, mis seegi on visuaalseid muudatusi üle elanud. Lihtsalt liiga palju vapustavaid reforme korraga. Minu vanuses selline asi juba imeb vilinal. Silmnägeminegi pole ammugi mitte sama hea kui veel viis aastat tagasi.

Üks positiivne külg ka. Paar uuendutust tagasi ilmus mulle jama arvuti käivitamisel. Nimelt ei käivitunud süsteem värskeima Kerneli versiooniga vaid käsitsi tuli otsida vanem, millega raal suvatses tööle asuda. Nüüd võin selle mure unustada ja kas või kohe pärast voolunupule vajutamist kööki minna, sest masin läheb vaikimisi Kerneliga ilusti käima.