Vähem kui kaks ööpäeva on Eesti veel ametlikult riik, kus eurot ei tohi sularahas maksuvahendina kasutada. Ülehomme juba tohib ja veidi hiljem lausa peab. Kroonid kehtivad veel kaks nädalat, misjärel need tuleb eurode vastu välja vahetada kui just ei taha endale ja tulevastele põlvkondadele suveniiriks jätta.

Minu jaoks on see juba teine eurole üleminek ja elu jooksul koguni kolmas rahareform. Kui veel sinna lisata, et 1980nendate alguses kasutasin kolm ja pool aastat igapäevselt Rootsi krooni, võin vist teeneka rahanduskorrale kohaneja autiitlile pretendeerida. Oma seniste kogemuste kohta kirjutasin pikemalt täna Delfis avaldatud loos Euro tuleb – kas oled valmis.

Kuigi lõviosa mu tagasihoidlikust rahakasutusest juba tükk aega pangakaardi ja -ülekannetega toimub, sisestan ikka kättesatuvaid eurotähti euroraha liikumist jälgivale veebisaidile www.eurobilltracker.eu. Ehkki sellest otsest kasu ei ole, soovitan seda kõigil teha, kellele sularaha liikumine ümber Euroopa huvi pakub.

Ma pole sugugi kade, et seoses kasutajate arvu peatse kerkimisega nii peagi oma teise ränkingukoha Eesti statistikas kaotan. Julgustamaks uusi eurojälgijaid siin kodulinnas luban õlle pakkuda sellele, kes mu esikoha Paldiski ränkingus üle lööb. Ise olen eurosid andmebaasi vahelduvalt tagasihoidliku aktiivsusega sisse toksinud neli ja pool aastat.

Ma saan kõigist nendest hästi aru, kes krooni ajalukku jäämist kurdavad. Igal asjal on siiski oma aeg ja üks kord saab see paratamatult otsa. Võib-olla juhtub nii ka euroga, aga sellegi poolest on ta positiivne nähtus nii nagu oli ka auväärne kroon. Meenutagem siis krooni aga kasutagem eurot! Mul poleks selle vastu mitte midagi, et saaksin neid praegusest kordades rohkem kasutada

Edit: Delfi loo kommentaarid on peamiselt asjalikud. Silmatorkavalt vähe on sedapuhku selliseid, kus mind otse näkku sõimatakse Ei tea kas see on nääriaja viisakus või on kommentaarium tasapisi asjalikumaks kujunemas.

Edit: Paistab, et vähemalt üks ründav kommentaar on takkajärgi kustutatud. Seda poleks küll vaja läinud. Mul on üldiselt paks nahk. Ja peale ühe rahvusele viitava halvustava väljendi oli selle sisuks, et kommenteerija ei saanud aru, mida ma looga öelda tahtsin. Pole viga, seda juhtub vahepeal mullegi, kuigi mul pole kombeks oma arupuudust hästi loetava veebiväljaande kommentaariumis kuulutada