Tublima e-poliitiku autiitli hiljuti pälvinud Marko Mihkelson kommenteerib põgusalt KAPO andmeid teemal #edgargate (käskkiri pdf-faili näol):

Mõistagi on homne päev taas targem kui tänane, kuid paratamatult tekib retooriline küsimus – kas me oleme tunnistajaks Eesti sisepoliitilisele maavärinale või lihtsalt 1995. aasta järeltõukele? Ma olen kahjuks arvamusel, et enamik Edgar Savisaare toetajatest pigem konsolideerub selle uudise peale ning nad süüdistavad kõiki teisi maailma kõikides pattudes.

Küllap Mihkelsonil selles osas õigus on. Tuli Savisaar 1995. aasta lindiskandaalist terve nahaga välja, tuleb ka seekordsest. Ehtsa populistina suudab Edgar iga asja enda kasuks pöörata.

Toetajad aplodeerivad niikuinii, aga ausalt öeldes on ka oponentidel tema vastu sisulist arutelut välistav eelarvamuslik kinnissuhtumine. Kuigi just Marko Mihkelsonit selles süüdistada ei saa, kipuvad mitmed Savisaare vastased kõik tema avaldused nende sisusse süüvimata juba vaikimisi valeks tembeldama. Niisugune intellektuaalne ebaausus omakorda julgustab edgarlasi järjest rohkem “konsolideeruma”, nagu Mihkelson seda nimetab.

Muideks, eile kaitses Savisaar ennast Tallinna pressikeskuses aset leidnud pressikonverentsil. See oli kahtlemata Keskerakonna esimehe esinemine, mitte teps Tallinna linnapea oma. Sellest saadik kui Savisaar esmakordselt linnapeaks sai olen ma arvamust avaldanud, et kahel toolil korraga istumine on lubamatu. Ise eneses veidra Tallinna Televisiooni kasutamine niivõrd ilmselge parteilise propaganda edastamiseks on vaata et skandaalsem veel kui raha küsimine Moskvas.