Nii umbes südaöö paiku ilmnes mul südames tõsiseid krampe. Sissehingamine oli raskendatud ja tundsin end täiesti jõuetuks. See läks ruttu mööda ja esialgu arvasin, et nii jääbki. Veerandtund hiljem aga kordus sama atakk.

Arvasin, et oleks parim igaks juhuks kiirabisse pöörduda. Paraku olen juba viis aastat selle üle uhkustanud, et Skype abil ilma moblata hakkama saan. Skypega aga hädakõnesid helistada ei saa. Tunnetasin kerget paanikat.

Siutsusin Twitteris (ja seeläbi Facebookis) SOS-märgistatud abipalve kiirabi kutsuda. Kuna elan liftita majas neljanda korruse peal, panin end hädapärast riidesse ja läksin treppitoa ukse ette istuma lootuses, et äkki keegi möödakäijatest lahkelt kiirabi kutsub. Teiseks põhjuseks see, et olen kuskilt lugenud, et taolises seisundis on värskest õhust kasu.

Nii palju kui meie maja ees tavaliselt tol ajal möödakäijatest just puudust ei olegi,  valitses täna ööl hauavaikus. Hauda ma kartsingi varsti saavat. Mul on üldjuhul vajaduse korral valju hääl, kuid praegu hästi kostvalt appi karjuda ei jaksanud. Pealegi arvasin kasulik olevat jõudu kokku hoida ja elu säilitamisele keskenduda.

Järjekordne puhang tuli ja läks mööda. Siis ma juba püüdsin abikarjeid ilmale saata, kuid endiselt ei suutnud neid hästi kostva häälega edastada. Mitte keegi ei reageerinud, kuigi meie õuest kanduvad vaiksematki häälitsemised on üldjuhul neljandas korruses kuuldavad. Ühel korral nägin kedagi vastasmaja ees jalutavat, mis andis mulle jõudu oma volüümi tõsta. See inimene ei saanud mu abipalvet kuulmata olla kui ta just kurt polnud. Sellegi poolest ei pööranud ta peadki vaid kõndis rahulikult edasi ja kadus kusagile Peetri tänava poole.

Järgmise ataki ajal olin peaaegu kindel, et jäängi sinna oma kodutreppitoa ukse ette surema. Läks aga kurivaim mööda ja veidi hiljem jalutas Pakri tänava suunast kaks vene noormeest. Nemad said mu hädast aru ja helistasid koheselt kiirabisse. Jäid abi saabumiseni mind rahustama ja sõbralikult vestlema. Nende juuresolekul ilmus veel üks tõsine puhang, mille ajal nad mind toetasid ning manitsesid sügavalt sisse hingama.

Head inimesed, sellised. Olen nendele igavesti tänulik. Õnnistagu ja õnnestagu neid jumal kui ta olemas on!

Kiirabi aga vibis ja viibis. Küsisin poistelt kas ta pidi Keilast või koguni Tallinnast tulema. Ei, Paldiski oma oli. Ju neil siis mõni teine väljakutse pidi olema, sest üks ta kust Paldiskist jõuab minu juurde tunduvalt kiiremini kui poole tunniga.

Kohale jõudes oli arst rohkem mu dokumendist kui päästmisest huvitatud. Kamandas pikkali ja käsutas medõe kardiogrammi alustama. Õde oli täitsa umbkeelne; arsti eesti keel oli igatipidi arusaadav, kuigi mitte just elementaarsest sõnavarast parem.

Päris kuidas mul joomisega lood. Tunnistasin ausalt üles, et üleeelmine nädal tervenisti ja pool eelmist sai kõvasti kanget visatud. Eelmise nädala neljapäevast kuni pühapäevani jõin kõigest paar õlut päevas et pead parandada. Selle nädala esmaspäeva ja teisipäeva olen täiesti kaine olnud. Küll aga on esmaspäevast alates gripp küljes.

Arst avaldas arvamust, et pohmakas ju, mitte infarkt ja seda juba enne kardiogrammi valmimist. Sellega aga jõudsin juba pühapäeval ühele poole. Mulle eriti ei meeldi, et mu sõna ise enese kohta ebaviisakal kombel vaidlustatakse. Ise ma ju kõige paremini, tean, kuidas asi tegelikult on ja oma tervisliku seisundi kohta ei tuleks pähegi arstile valetada.

Vaadates kardiogrammi läbi kordas arst, et pohmakas mis pohmakas. Käsutas medõde mulle midagi karvase maitsega arstirohtu suhu pritsima. Seda ma küll pean tunnistama, et selle alla neelamine mu enesetundele väga kiirelt hästi mõjus. Visati autost välja, kästi koju minna ja lasti ruttu jalga.

Kardiogrammi väljaprint on mul siin nina all. Ega ma sellest suurt aru ei saa. Kahtlen aga selleski kas ka arst peale graafikute väga hästi aru sai, mis seal sõnaliselt  kirjas. Arvestades tema eesti keele tasemele ma nimelt hästi ei usu, et tema inglise keele oskustki just kiita oleks.

Lõppjärelduste kokkuvõte koosneb neljast reast:

1120 Sinus tachycardia
4068 Nonspecific Twave abnormality
6220 Possible left atrial enlargement
9140 ** abnormal rhythm ECG **

Ma ei tea, aga oma mitte just viletsaima inglise keele oskuse juures järeldan, et siin viidatakse vähemalt kahele asjaolule, mis annavad alust järeldada, et kõik ei pruugi siiski korras olla. Lisaks on minu arust lõppdiagnoosiks südame rütmihäire. Mulle aga öeldi, et pohmakas, mitte miski muu.

Kiirabiarst on muidugi meditsiinilistes küsimustes minust üle mägede kõrgemal tasemel. Mulle aga tundub, et viisakuses jääb ta mulle kõvasti alla. Võib-olla samuti suhtlemisoskustes. Ma ei ole näiteks sinatamise üle teps mitte pahane, kuid mul endal on raudselt kombeks ennast vanemaid võõraid inimesi esmakohtumisel teietada. Seda eriti kui puutun nendega ametialase tegevuse käigus kokku.

Mul enesel on mõistagi tarvis järeldusi teha. Pikad joomatuurid peavad ära jääma. Mõni õlu mõnu pärast. Nii palju kui ära kulub aga mitte rohkem, öeldi Buratinoski.

Ja ju ma kindluse mõttes  pean endale hädaabivahendiks mõne odava moblatoru muretsema.