Posted by: Larko on: 21 02 2010
“Jää vabaks Eesti meri, jää vabaks Eesti pind!” See kuulub kahtlemata järgmise nädala märksõnadesse. Sel nädalal olen ohtralt vaatanud olümpiamängude jäähokiturniiri. Paraku pole kummalgi teemal pilte kergelt käepärast, mida fotojahi jääteemasse sokutada. Varasalvest ja isegi kaamera mälukaardilt aga leidsin mõne kas või kaudselt jääga seonduva kaadri.

KGB Kongide Muuseumi püsinäituses eksponeeritakse eestlaste laagripõlve Sibiris, kus tingimused üsna jäised olid.

Eelmisel nädalal käisin Paldiskis oma valduseid inspekteerimas. Sealsed kojamehed olid oma ülesannetega tasemel, mistõttu jääpurikaid pildile ei jäänud. Küll aga võib majade vahel jääd vähemalt aimata, sest seal avaneb vaade Pakri poolsaare läänekaldale.

Need jääpurikad saavad pärast sulamist toiduks laua peale.
jäised toidud jõuavad nii mõnegi lauale, kuid esimene on muidugi lihtsalt priima!
väga head leiud sul!!
Hm, ma pole sellisest muuseumist kuulnudki. Peab oma “tahaks kunagi teha” listi selle lisama.
Ja niimoodi vastu ööd teistele lihaisu peale ajada pole just ilus.
Mõne jää pead enne üles sulatama, kui tarbima hakkad
Mõnusalt erinevad jää-leiud.
Lihane jää
Panin ka selle muuseumi kõrva taha, vaja kaeda, kui jälle Tarbatusse satun. Perkele… Ei saa sellest linnast yle ega ymmert.
Kusjuures ma olen juba külastanud seda kongide kellerit. Poole ringkääigu peal hakkad tajuma klaustrofoobilist tunnet…
See juba paneb mõtisklema, miks on vaja KGB kuritegelikuks kuulutada.
Esimese pildi nimeks sobib täiega: “KGB jäine hõng”
Kartserisse ma ei tahtnud astuda, sest nägin vaimusilmas kannatavaid kujusid… ![]()
Kuigi uks oli avatud…
Tegelikult läksin kongidesse rõõmsatujulisena (Tarbatu Hansapäevadele tulebki just heatujulisena saabuda), aga välja tulin suht mõtlikuna.
Sellest on ka paar aastat möödunud.
Paistab vapper naine olema. ![]()
Muidu on asi umbes taoline, et need, kelle näppe on kongikeldris piltlikult öeldes kruustangide vahel pitsitatud, enam naljalt sinna ei lähe.
Aga minu arvates tasub sul ikkagi kirja panna.
Ma usun, et paljusid paneb see lugu mõtlema.
Ehkki tänapäev soosib pealiskaudsust.
Meenub, kuidas ma otsisin pea pool päeva taga KGB konge, küsisin ühe ja teise käest, käisin ühes koolis küsimas – aga keegi ei osanud juhatada, küll aga teadsid, et see muuseum on Tarbatus olemas. Lihtsalt hämmastav…
Lõpuks siis, pärast paari-kolme tiiru, otsustasin loobuda, kui avastasin nurgapealsel uksel sildi, kus kirjas seesamune asutus.
Tarbatu maavalitsuse hoones siis, kino Ekraani vastas.
[...] 15 03 2010 at 16:39 | In paldiski | Leave a Comment Mitte väga kaugses minevikus kiitsin Paldiski kojamehi jääpurikate ära koristamise eest. Tuleb välja, et enneaegselt kiitsin. Täna [...]
21 02 2010 kell 20:22
esimese ja viimase pildi vahel on suur ajalugu ja õnneks on see kõik läbi.
puhvaika.. eh ma pole nii ammu seda sõna enam kasutanud. tuli seda külma eest soojendajat vaadates meelde.