1 | viidul
30 05 2009 kell 19:21

“Lääne-Elu” 23-05-2009 Toompeal toimuv läheb üle piiri

Teisipäeval oleks 90 saanud eesti ajakirjanduse südametunnistuse kehastus Juhan Peegel. Tema õpetussõna noortele oli: kui võid, ära kirjuta. Ehk siis: kirjuta, kui sul tõesti midagi öelda on ja sa kirjutamata ei saa.
Mina tundsin, et nüüd on käes hetk, mil peab sekkuma. Vähemalt oma arvamuse välja ütlema, kui muud teha ei saa. Sest lõppeval nädalal Toompeal toimunu ületab taluvuse piirid. On piinlik ja paha.
Mul on palju ette heita oma erakonna juhtidele ja otsustajatele, ent vastutus kogu jama eest, mis meie silme ees rullub, on siiski selgelt Reformierakonnal.
Mul on valus, kui minu erakonda IRLi nimetatakse kommentaarides Reformierakonna puudliks. Sest Reformierakond ei ole enam ammu erakond, kellega oleks tore partner olla. See ei ole juba aastaid Valve Kirsipuu, Siim Kallase, Paul–Eerik Rummo, Toomas Vilosiuse, Heldur Õiguse ega Rein Halliku erakond. Ideaalid on kadunud, jäänud on saamahimu ja ülbus.
Praegune Reformierakond, see on:
Tigedus
Ärihuvid
Isekus
Edevus
Lapsikus
Ignorantsus
Küündimatus
Pentsikus
Ahnus
Süüdimatus
Küünilisus

Suure Juhi ehk Ansipi teleintervjuust jäi kõrvu lause Reformierakonna, IRLi ja Rahvaliidu ühisosast. Tahan lugejaile kinnitada, et minul ei ole IRLi liikmena mitte millimeetritki ühisosa Villu Reiljani, Tarmo Männi ega Endel–Haljand Susi Rahvaliiduga. Juba ainuüksi jutt ühisosast on eemaletõukav ja jälk.
Kogenud poliitikakommentaatorid imestavad: miks oli vaja laibale suult suhu hingamist teha ehk miks oli vaja Rahvaliit soost välja tõmmata? Tõesti ei mõista. Hoopis olulisem aga on minu meelest, et kui meie — n-ö valged jõud Eesti poliitikas — kõneleme välispoliitikas väärtustepõhisest poliitikast, siis miks me sisepoliitikas nüüd väärtused unustame?
Väärtused ja „Realpolitik”
Tõsi, kui võrrelda erakondade programme, võib endise Isamaaliidu ja Rahvaliidu seisukohtades päris palju sarnaseid mõtteid leida. Tegelikkus aga on ju midagi täiesti muud. Ühel poolel on ideaalid, aatelisus, ka naiivsus, kui soovite. Teisel pool on kasuahnus ja kolhoosimentaliteet. Vastamisi on väärtused ja „Realpolitik”, nagu väliskommentaatorid ütlevad.
Küllap on õigus neil poliitikavaatlejail, kes ütlevad, et mäng ei käi lihtsalt Rahvaliidu valitsusse kutsumise ümber. Poliitmäng käib Rahvaliidu väidetavalt 10 000 liikme pärast. Olgu, jätame sealt kõrvale pooled, kes vist ise ka enam ei mäleta, et on kusagile allkirja andnud.
Alles jääb palju tublisid inimesi, kes tulid poliitikasse loodetavasti maailma parandamise sooviga. Nüüd, juhtide ebaaususest ja varastamisest lööduna, on nad muserdatud ja nõutud. Varem või hiljem on need tuhanded inimesed poliitturul müügiks — see teadmine ajab Rahvaliidu tegelastel rinna ikka väga kummi. Loomulikult on Reformierakond oma tengelpungaga varakult platsis: tulge meiega, meie oleme pragmaatikud, alati võimu juures, praktilised inimesed, hoolitseme omade eest hästi, ja mis kõige tähtsam — pole vahele jäänud (kui Otsalt välja arvata) ega jäägi.
Nõnda pole Reformi soovis liita sujuvalt ja elegantselt enesega Rahvaliidu riismed ju midagi imelikku. Mõtteviisis on need kaks erakonda ülisarnased. Miks aga minu erakond seda nõnda rahulikult sündida laseb — aru ma ei saa.
Pealekauba püsib praegu veel võimalus, et Rahvaliit teeb nii Reformi kui ka IRLi lihtsalt lolliks. Kasutab maksimaalselt talle antud meediaruumi, eputab ja esineb, ning ütleb lõpuks ikka „ei”. Või nõuab teadlikult asju, mida majanduskriisi ajal ei saa isegi Ansip neile lubada.
Rahvas ei ole loll
Vaatasin videot Ansipi ja Padari erimeelsustest valitsuse neljapäevasel pressikonverentsil. Olen kindel, et vaatajad usuvad pigem räsitud Pa­da­rit kui kalapilguga Ansipit ehk nagu teatris tavatsetakse kehva mängu nähes öelda: no ei usu, ei usu! Reformi lakutud ja geelitatud noorsandid võivad Padarit küll mõnitada tema pesemata pea või ebasportliku oleku tõttu, ent sellised solvangud töötavad ütlejate endi vastu.
Loll pidi surmani lootma, teab vanarahvas. Ehk ei ole siiski kõik veel lootusetult kadunud. Tõde tõuseb, vale vaob. Ausus võidab, Ansip kaob.

Andres Ammas
Isamaa ja Res Publica Liit