Kommentaare Rahvuskaaslaste programmile

Tsiteerin.

Salasoo arhiiv. Arhiivi eesmärk on olnud talletada kõik paguluses ilmunud eestikeelsed, eestiainelised ja eesti autorite (ka võõrkeelsed) trükised ja käsikirjad, päevikud, kirjad, fotod, slaidid, filmid, heliplaadid, helilindid jms.

Loodavad andmebaasid peavad hõlmama kõiki väliseestlastega seotud riike ja piirkondi (kuni küladeni välja), eestlaste arvandmeid, seltse (ja kontaktisikuid), eesti keele õpet (kursused, koolid, ülikoolid; õpetajad), kirikuid ja kogudusi, raamatukogusid ning tähtsamaid üritusi.

…tuleb orienteeruda arvutiside arendamisele ning raadioprogrammi jälgimisele Interneti vahendusel.

Raamatuid ja ajakirjandust saadetakse regulaarselt kõigile soovi avaldanud kogukondadele.

Kommenteerin.

A. Välismaal elavate eestlaste andmebaaside süstematiseerimine ja arhiveerimine.

Tänapäeval on suur osa arhiiviväärtuslikke materjale paigutunud internetti: välismaal elavate eesti inimeste blogid, foorumid, saidid jne. Need päevikud, kirjutised, esseed, mälestused, mõtisklused, tähelepanekud, diskussioonid koos pildi- ja mõnikord ka helilfailidega väärivad kindlasti säilitamist ja süstematiseeritult kättesaadavamaks tegemist. Ehkki Internet ei hävi ja kõik need materjalid peaksid säilima, oleks siiski vajalik:

1. Viidete nimekirja loomine ja koondamine nende materjalide juurde omaette saidis, seda pidevalt uuendades, kontrollides ja täiendades. Kindlasti tuleks sinna lisada ja uuendada ka vastavateemalised foorumid populaarsetes keskkondades nagu Orkut jmt. Praegu sellist koondnimekirja ehk saitide-linkide loendit ei ole.

2. Nende materjalide automaatse kopeerimise ja säilitamise korraldamine omaette serveris. See viimane on vajalik eelkõige andmete parema säilitamise tagamiseks ning ka selleks puhuks, kui autor(id) peaksid oma netis publitseeritud materjalid netist maha võtma.

B. Eestis olevate andmebaaside kättesaadavaks tegemine välismaal elavatele inimestele.

Peaaegu kõik kommertsväljaanded on internetis loetavad, samuti on kuulatavad mitmed raadiojaamad, vaadatavad mitmed telesaated, filmid jne. See kõik on tore.

Oleks aga vajalik, et kõik Eestis tegutsevad raadiojaamad ning telekanalid oleksid täies mahus jälgitavad üle terve maailma interneti vahendusel. Praegu see veel nii ei ole. ETV Pluss näiteks pakub tasuta küll suurt osa oma arhiivist, kuid praegu puudub sellel Mac OS tugi. Piiranguid on teisigi. Põhjalikum ülevaade nõuaks pikemat tööd.

Mõnikord seavad Eesti telekanalid piiranguid välismaalt vaatamiseks. See praktika on täiesti õigustamatu, minu meelest. Just välismaa serveritest sisse tulevatele ühendustele, st mujal elavatele Eesti inimestele, peaksid kanalid rohkem lahti olema.

Kultuuriväljaannetest on praegu internetis loetavad vaid Sirp, osaliselt ka Vikerkaar ja veel mõned. Akadeemia, Looming, Keel ja Kirjandus ning paljud teised aga ei ole internetis kättesaadavad. On äärmiselt vajalik, et kultuuriväljaanded ja nende arhiivid oleksid täielikult kättesaadavad. Sama kehtib ka eestikeelsete teatmeteoste, sõnaraamatute ja entsüklopeediate kohta. Paljud neist ongi kättesaadavad, aga väga paljud kahjuks mitte.

Eesti raamatukogud peaksid tegema tõhusat koostööd eestikeelsete baastekstide publitseerimiseks Internetis, eelkõige sellistes projektides nagu Project Gutenberg http://www.gutenberg.org/wiki/Main_Page, Google Books http://books.google.com/ jmt.

C. Üldist.

Paljud teenusepakkujad, samuti riiklikud või omavalitsusasutused nõuavad sisenemiseks ja/või registreerimiseks elukohta, kusjuures elukoha-variantidena esinevad vaid Eesti maakonnad-linnad. Tihtipeale pole võimalikki registreeruda välismaal elaval inimesel, kui tal puudub Eesti sissekirjutus (registreeritud elukoht). Isegi e-maksuametis saab ennast mitte-residendiks registreerida üksnes kirja teel.

Ühelgil Eesti asutusel pole ülevaadet välismaal elavatest Eesti Vabariigi kodanikest. Seda pole Välisministeeriumil (kus on küll võimalik ennast vabatahtlikult kirja panna), see puudub Kodakondsus- ja Migratsiooniametil, Sotsiaalministeeriumil, Maksuametil, Rahvastikuministri bürool jne. Igal aastal lahkub Eestist hinnanguliselt 4000 inimest. Kuhu nad lähevad? Kes nad on? Mis neist edasi saab? – Keegi ei tea.

Eestist lahkunud inimene kaotab õiguse oma Eestis väljateenitud riiklikule pensionile ning koos sellega ka oma kogumispensionile. (Riikliku pensionikindlustuse seadus § 4 (1) p 1, Kogumispensionide seadus § 40 (1) p 2.) Isegi oma vabatahtlikku kogumispensioni kogunenud summat ei saa sa enam tervikuna kätte, sest Eesti Vabariik võtab sellestki veel 10% tulumaksu endale

Lugupidamisega,

Tõnn Sarv

“Iseäranis oleks kena kui lugejad nii Eestis kui mujal saadaksid tagasisidet mõlema kanali kaudu et saaksime seda nii suures saalis kui töörühmadeski edastada.”

Vaatasin selle rahvuskaaslaste programmi läbi ja tahaksin lisada omapoolseid mõtteid, kommentaare ja ettepanekuid.

Sooviksin seda teha e-maili teel, mitte blogi kommentaarides. Selleks oleks mul vaja aadressi, kuhu see saata.

Lugupidamisega,

Tõnn Sarv